08/01/2012

koerasõprade ring

Novembri alguses käisime koeraringi noortega Tartus õppepäeval, mille käigus külastasime rahvusvahelist koertenäitust, Eesti maaülikooli veterinaarkliinikut ning Tartu koduta loomade varjupaika. Päev oli pikk ja väsitav, kuid samas elamusterohke ja põnev. Isiklikult jäin eriti rahule loomakliiniku külastusega, kus meile tehti väga põhjalik ekskursioon ning näidati pea kõiki tagaruume,kus erinevad kabinetid, opisaalid, hoiuruumid jne. Tehnika ja sisustuse koha pealt on tegemist tipptasemega. Korduvalt tekkis tunne, nagu oleks hoopis inimeste haiglas, mitte loomakliinikus. Rahustav on teada, et vajadusel on Eestis olemas kliinik, kus ka spetsiifilisemaid probleeme lahendada saab. Peale kliinikus käiku võtsime suuna varjupaiga poole. Tallinnaga, kus me paar korda käinud oleme, toda asutust võrrelda ei saa. Esiteks on koeri tunduvalt vähem, teiseks ei ela nad boksides, vaid on suurel platsil kuutide küljes kinni ning kolmandaks, mis kõige olulisem, vaitses seal rahulik ja üsnagi vaikne õhkkond. Tallinnas valitseva kisaga ei anna võrreldagi. Lisaks koertele elavad varjupaigas ka kassid. Neile oli eraldatud lausa mitu majakest. Igal kassil oli oma puur koos mänguasjade, liivakasti ning söögi-joogiga. Kõik nad olid äärmiselt sõbralikud ja sotsiaalsed. Ootasid, mil keegi neid ometi katsuks ja silitaks. Kahjuks koertenäitus võrreldes varjupaiga ja loomakliinikuga nii head muljet ei jätnud. Toimus see, nagu ikka, näituste paviljonis, kus ruumi oli tohutult vähe. Kohati ei pääsendudki ühest saali otsast teise liikuma, sest tee oli blokeeritud puuride, koerte ja pealtvaatajatega. Koeraga ei oleks küll sellisel näitusel osaleda soovinud.


Alates novembri keskpaigast on noored koerasõbrad olnud õpetaja Mari-Liisi hoole all. Üheskoos valmistusid nad aktiivselt jõuludeks meisterdades erinevaid koerateemalisi vidinaid. Sügisese ajurünnaku tulemusel otsustasime maalida klaaspurkidele pilte (tulevased koeramaiuse purgid näiteks), kleepida tennisepallid kokku erinevateks kujunditeks, et koertel huvitavam mängida oleks ning valmistada puidust koerateemalisi aiasilte. Kõik tegevused olid väga põnevad ning tulemused üllatasid mindki. Tüdrukud olid südamega asja juures ning nende kätetöö väärib tõesti imetlust. Alljärgnevalt ka mõned stiilinäited aiasiltidest.









Ka uuel aasta esimesed kuud juhendab noori koerasõpru õpetaja Mari-Liis. Mis saab kevadel, eks see selgu varsti.





Triin

No comments:

Post a Comment